Selfie-paranoia

Mul pole kunagi midagi selle vastu olnud, kui inimesed endast selfie’sid instasse, feissi, kuhu iganes üles riputavad, aga millegi pärast, ei suuda ma ise seda teha. Loomulikult olen ma endast mustmiljon selfie’t teinud, iga normaalne inimene on. Näiteks, kui on väljaminek, ma olen peegli ees ja ei suuda otsustada, mida selga panna, siis saadan tavaliselt need mustmiljon selfie’t õele ja tema on siis sunnitud ütlema, mis on “no-go” ja mis on “no-no” ja mis on enam-vähem “go”. Kõige rohkem kahju on sellest, et enamasti näevad need pildid head välja, sest noh, sa saad ju täpselt jälgida, mis asend sind peenemaks teeb ja saad sättida igat oma näolihast ja-nurka täpselt nii, et pärast vaatad ja imestad, et miks sa modelliks pole hakanud. Aga siis olen sunnitud need supermodelli pildid ära kustutma, sest millegi pärast on mul kohutav paranoia, et keegi tuulab mu telefonis, näeb neid ja saab teada, et ma olen tegelikult üks salakaval eneseimetlejast selfiekunn.